Solenoidventiili saab jagada otsetoimega ja piloottüüpi, JXPC selles artiklis, et jagada vahet otsese toimega solenoidklapi ja piloottüüpi solenoidventiili vahel kuues aspektis, erinevuse kaudu otsese toimega solenoidklapi ja piloottüüpi solenoidventiili vahel. aidata mõõteriistadel lahendada solenoidklapi valiku probleemi.
Solenoidklapp on mõõteriistade elukutse põhiosa, mida tavaliselt kasutatakse klapi lüliti või avamise juhtimiseks (kaheastmeline silinder saab avatust juhtida). Protsessi automatiseerimise juhtimiseks kasutatakse kõige sagedamini 3/2, 5/2 solenoidventiili [COD analüüsiseadmete jaoks on 2/2 hajutusventiili (kontsentreeritud väävelhape) ja 4 reas, 6 reas või 8-suunaline, 9-tee ventiil ja nii edasi, selles artiklis ei tutvustata ükshaaval], põhistruktuuri osas on kahte tüüpi otsese toimega ja pilootjuhitavaid. Kuna pilootjuhitavaid ja otsese toimega solenoidventiile saab kasutada pikaajaliste elektriliselt laetud tingimuste korral, ei tea nad sageli, kuidas valida, on see artikkel peamiselt kahe erinevuse kaudu, et aidata seadmetel inimestel solenoidi probleemi lahendada. ventiili valik.
Nagu nimigi ütleb, laeb otsetoimega solenoidklapp mähise poolt, mis tõmbab otse pooli, ühendades gaasitee. Piloottüüpi solenoidventiili juhib juhtploki tegevusüksuses oleva elektriga mähis, gaasiahela ühenduse juhtosa nii, et liugurklapi kolb on rõhuga küljel, kolb on õhurõhu rollis, et juhtida liugurklappi. pooli nihe, et saavutada gaasiahela ümberlülitus. Järgmine diagramm.
Solenoidklapi struktuuri skemaatiline diagramm
otsetoimega solenoidklapp pilootjuhitav solenoidklapp
Erinevus kasutusel oleva pilootjuhitava solenoidklapi ja otsese toimega solenoidventiili vahel
1, töörõhu vahemik on erinev
Otsese toimega struktuur, mis ei võimalda diferentsiaalrõhu käivitamist, see tähendab, et töörõhk on 0–10 kgf/cm2, pilootkonstruktsioon nõuab, et kolb ületaks vedru surve liugklapi küljel, nii et töörõhk on põhimõtteliselt 1,5- 8kgf/cm2, kuid kahe elektrilise juhtimise korral on see saavutatav ilma diferentsiaalrõhuta. Kuna kahesuunalise elektrilise juhtseadme liugklapi pooli kahesuunaline toimimine sõltub lükandklapi kolbist, mis pooli käitab suruõhu toimel. Kuigi ühel küljel oleva vedrusurve ületamiseks on vaja üht elektrooniliselt juhitavat pilootstruktuuri.
2, reaktsiooniaeg on erinev
Otsese toimega tüüp, kuna mähis on laetud, juhib pooli otse, nii et reageerimisaeg on lühike. Pilootstruktuur ei ole, mähis laetakse esmalt tegevusüksuse juhtimiseks ja seejärel kolvi käivitamiseks pärast seda, kui tegevusüksus on õhuringiga ühendatud, ja kolb juhib pooli, seega on reaktsiooniaeg suhteliselt pikk. Praktikas pole enamiku tingimuste puhul nende kahe vahel palju erinevusi.
3. Erinevus töökindluses
Otsese toimega struktuur on lihtne, gaasiahelal puudub pilootosa, spiraali võimsuse pooli kadu vedru lähtestamise tõttu, üldiselt pole probleemi nii kaua, kuni pooli tihend pole probleem. Pilootstruktuur, kuna seal on pilootploki õhukontuur, on õhuava läbimõõt põhimõtteliselt 1–1,5 mm (kõrgsurve korral 0,5–0,8 mm), koos pilootventiiliga ja atmosfäär on karmis keskkonnas suhteliselt lihtne olla blokeeritud või kinni jäänud.
4, Elu
Suhteliselt öeldes on otsese toimega struktuur, kuna pooli hõõrdumine on suhteliselt väike (ainult pooli võlli ja PTFE-rõnga hõõrdumine), pikk kasutusiga, põhimõtteliselt kuni 10 miljonit korda. Pilootkonstruktsioon on enamasti libisev varraskonstruktsioon, mille poolis on mitu tihendit ja mille eluiga on suhteliselt lühike! Kui tihendimaterjali valik on sobiv ja töötingimused ei ole keerulised, aga ka kuni kümme miljonit korda!
5, otsese toimega tüüp on 3/2, saab otse rakendada ainult ühetoimelistele täiturmehhanismidele.
Kui seda kasutatakse kahepoolse toimega täiturmehhanismi juhtventiili lüliti jaoks, tuleb seda kasutada koos pneumaatilise juhtventiiliga. Piloottüüp on 5/2, saab kasutada kahepoolse toimega täiturmehhanismi jaoks, võib kasutada ka ühetoimelise täiturmehhanismi jaoks (blokeerib tööpordi).
6 、Sama pooli nimiläbimõõdu korral on enamik otsese toimega Cv väärtusi suhteliselt väiksemad kui pilootstruktuuril.
Nõudliku lülitusaja puhul tuleb kaaluda, kas kasutada otsetoimelist või piloot. Suure läbimõõduga ventiilide puhul, nagu läbimõõt 1000 või rohkem, on enamikul juhtudel otsese toimega konstruktsiooniga + pneumaatiline juhtventiil, et saavutada juhtimine, see tähendab, et otsese toimega solenoidklapp mängib piloodi rolli, silindri sisselaske- ja väljalaske läbi pneumaatilise juhtventiili, et saavutada. See võib saavutada kiire lülitusventiili eesmärgi!
Leegikindla otsetoimega solenoidklapi ja leegikindla piloot-solenoidklapi valikupunktid
Otsetoimega struktuur on enamasti väikese võimsusega tüüpi, seda saab kasutada pikaajaliste elektritoitega tingimustes, nagu SIS, ESD toetav ja suhteliselt nõudlik asukoht. Täpsemalt, näiteks kompressori ülepingevastase sisselaskeava (kompressori kaitsmiseks), kui süsteemi voolukatkestuse korral saab ventiili avada, surudes kompressori õhku, et vältida hüppeid!
Väikese võimsusega pilootstruktuuri saab kasutada ka pikaajalise laengu korral, pilootstruktuuri ühe elektrilise juhtimise korral reageerimisaja ja võimaliku eluea ning muude põhjuste tõttu, on soovitatav võtmepositsioonil valida otsesema toimega struktuur . Lühidalt, karmide ja klapiga kiirete väljalülitustingimuste nõuete kohaselt on soovitatav valida otsetoimega tüüp (optimaalse juhtimise saavutamiseks tuleb arvestada pooli Cv väärtust ja silindri heitgaasi mahtu).
