Hüdrauliliste silindrite jaoks kasutatakse erinevat tüüpi surveventiile. Nendel surveventiilidel on välimuselt väga vähe erinevusi. Eristamisel analüüsime tüüpiliste õlikontuuride kaudu kolme hüdroklapi spetsiifilise kasutuse erinevusi. Allpool anname üksikasjaliku selgituse hüdrosilindrite surveventiilide kasutamise kohta.
Nendel kolmel erineval rõhuklapil on teatud funktsionaalsuse erinevused. Ühte tüüpi surveklappe nimetatakse kaitseventiiliks, mis tavaliselt täidab õliringluses ohutusrolli. Tavaliselt, kui hüdrosilinder töötab normaalselt, on rõhuklapp suletud asendis. Ainult siis, kui see on ülekaaluline, käigu lõpus või pidurdamisel, saab surveventiili õlivoolu jaoks avada.
Teist tüüpi surveklappe nimetatakse rõhu alandamiseks, mille põhiülesanne on rõhu alandamine. Hüdrauliliste silindrite puhul võib pärast selle klapi avamist saavutada madalama stabiilse rõhu võrreldes ventiilieelse rõhuga. Väljastpoolt juhitav ja sisemiselt lekkiv järjestusventiil võib täita mahalaadimisfunktsiooni ehk teisisõnu, kui süsteemi koormus on väike, sulgub jadaventiil, aga kui süsteemi koormus on suur, avaneb jadaventiil. Siit on ka näha, et jadaventiili mõjul on see süsteem lõpetanud ka ülemineku kerge koormuse suurelt kiiruselt kerge koormusega madalale.
Teiseks on võimalik eristada ka surveventiilide erinevaid spetsifikatsioone ja mudeleid. Selles õliringis kuulub ülevooluklapp standardventiili hulka. Kui klapp on avatud, põhineb see kahe hüdropumba voolukiirusel; Rõhualandusventiiliga ühendatud hüdrosilindrit kasutatakse üldiselt kinnitamiseks, seega on vaja rakendada vastavat väikest rõhualandusklapi mudelit.






